Kliinilise psühholoogi konsultatsiooni käigus täpsustatakse kliendi emotsionaalset ja vaimset seisundit edasise ravi (sh psühhoteraapia) ja/või psühholoogiliste uuringute kavandamiseks.
Kliinilise psühholoogi konsultatsioon
Psühholoogiline nõustamine
Psühholoogilise nõustamine on lühiajaline sekkumisviis, mille käigus aitab nõustaja kliendil toime tulla konkreetse probleemi või probleemide kogumiga, mis põhjustab isikule või perekonnale stressi. Nõustamist rakendatakse olukordades, kus tekkinud kaebustest ei ole välja kujunenud tõsiseid kroonilisi sümptomeid.
Karjäärinõustamine
Karjäärinõustamine on individuaalne lühiajaline nõustamine, mille eesmärgiks on kliendi toetamine teadlike karjääriotsuste tegemisel ja elluviimisel. Karjäärinõustaja aitab kaardistada kliendi tugevused, saada ülevaate tööturust ja/või õppimis võimalustest, seada konkreetsed eesmärgid järgmisteks sammudeks karjääriteel ning paika panna tegevuskava. Samuti aitab karjäärinõustaja koostada kandideerimiseks vajalikke dokumente. Karjäärinõustamise sihtrühm on väga lai, nt. noored, kes valivad eriala või sisenevad tööturule, tööealised, kes soovivad muutust, edasi liikumist karjääriredelil või uut algust ning tööturult lahkujad, kes vajavad abi kohanemisel.
Individuaalne psühhoteraapia
Individuaalne psühhoteraapia on terapeudi ja kliendi vaheline protsess, mis on suunatud kliendi kaebuste ja/või sümptomite leevendamiseks või kõrvaldamiseks. Teraapia aitab kliendil koostöös terapeudiga analüüsida oma käitumismustreid ja muuta neid viisil, mis võimaldab kliendil raskustega toime tulla ning jõuda seatud eesmärkide saavutamiseni. Individuaalne teraapia on sobilik näiteks stressi, ärevuse, depressiooni, viha, sõltuvushäire, suhteprobleemide jm korral.
Individuaalse psühhoteraapia seanss kestab kuni 60 minutit, kohtumiste arv ja sagedus sõltub mitmetest teguritest (sümptomite kestvus, kui palju stressi sümptomid põhjustavad, mil määral sümptomid mõjutavad inimese igapäevaelu, kui kiiresti klient teraapias edasi liigub ning kliendi ajalistest ja majandulikest võimalustest).
Teraapia läbi saab klient ellu viia muutusi, mis tema elukvaliteeti suurendavad.
Paariteraapia
Paariteraapia on psühhoteraapia liik, mis aitab partneritel lahendada nende suhtes ettetulevaid raskusi. Teraapias uuritakse partnerite uskumuste, rollide, suhtemustrite ja eesmärkide kohta paarisuhtes. Terapeut on neutraalne isik, kes aitab partneritel näha ning mõista mõlema osapoole panust probleemide tekkes. Teraapia käigus saavutatud mõistmise tulemusel saavad partnerid õppida muutma viisi, kuidas nad teineteisega suhtlevad.
Paariteraapia aitab paaridel õppida probleemidega efektiivsemalt toime tulema ja seeläbi ennetada väikeste probleemide kujunemist tõsisteks raskusteks.
Loe edasiPaariteraapiasse on sobilik pöörduda erinevatel etappidel paarissuhte vältel:
- abielueelne teraapia, mille eesmärgiks on paarisuhte tugevdamine läbi mõlema partneri poolse päritoluperekonna mõjustuste uurimise ja võimalike tulevaste probleemvaldkondade tuvastamise. See annab võimaluse potentsiaalsete raskuste ennetamiseks ja/või nendega toimetuleku parandamiseks.
- abielus/kooselus tekkinud probleemidega toimetulekuks. Sellisteks raskusteks võivad olla kommunikatsiooniprobleemid, suhtes kaugemine, armukadedus, kõrvalsuhted, seksuaalprobleemid, ühe või mõlema partneri psühholoogilised probleemid (näiteks emotsioonidega toimetuleku raskused, stress, depressioon, sõltuvushäire, jms).
- abielu järgne teraapia, mille eesmärgiks on partnerite emotsionaalse lahkumineku ning ühiste laste olemasolul vanemliku koostöö lahkuminekust hoolimata tuleb laste heaolu nimel lahendada erimeelsused ning sõlmida vanemlikud kokkulepped.
Kas paariteraapias peavad osalema mõlemad partnerid?
Tavaliselt osalevad seansil mõlemad partnerid koos, et arutada spetsiifilisi probleeme. Mõnikord otsustab üks partneritest alustada koostööd terapeudiga kahekesi. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et inimene on ise segaduses ega tea mida edasi teha. Paariteraapia aitab kliendil oma suhet analüüsida ning otsustada, kas ta on valmis oma paarisuhtesse edasi investeerima ja seda tugevdama, või on tema jaoks õigem hoopis edasi minna eraldi.
Mis siis saab kui minu partner ei soovi paariteraapiasse tulla?
Mitmete juhtumite puhul ei ole üks partneritest erinevatel põhjustel valmis paariteraapia seanssidel osalema. Sellisel juhul on võimalik alustada teraapiaga ühe partneri osalemisel. Nende seansside jooksul saab teraapias käiv partner töötada enda päritoluperekonna mõjutuste ja käitumise analüüsimise ning selle muutmise võimaluste uurimisega. Muutus ühe partneri poolses käitumises toob paratamatult kaasa muutuse nende paarisuhte toimimises.
Spetsiifiline raviplaan sõltub konkreetsest juhtumist.
Pereteraapia
Pereteraapia on psühhoteraapia liik, mis aitab pereliikmetel luua omavahel sügavamat emotsionaalset sidet ning suurendada teineteise mõistmist ja toetamist. Süsteemne pereteraapia käsitleb üksikisikute raskusi suurema üksuse ehk perekonna kontekstis ning lähtub põhimõttest, et probleeme ei saa edukalt lahendada perekonna dünaamikat mõistmata.
Pereteraapia käigus on võimalik saada teadlikuks perekonna toimimisest, analüüsida suhtemustreid ning muuta neid viisil, mis aitab parandada omavahelist suhtlemist ja probleemide lahendamise oskusi perekonnas.
Loe edasiMilliste raskuste puhul pöörduda pereteraapiasse?
- pinge- ja stressiallikad perekonnas (sh konfliktsed suhted)
- laste ja noorukite psüühika- või käitumishäire
- täiskasvanute psüühika- või käitumishäire
- kriisid, suured muutused pereelus
- haigus ja puue perekonnas
- traumaatilised kogemused, kaotused, lein
- lahkuminek, lahutus ning edasine vanemlik koostöö
- kärgpere toimimisega seotud väljakutsed
Süsteemne pereteraapia võib hõlmata endas nii individuaalseid seansse mõne pereliikmega kui ka kohtumisi mitme peregrupiga korraga (näiteks mitme põlvkonna esindajatega).
Mis siis saab kui mõni pereliige ei soovi seanssidel osaleda?
Pereteraapias käimine võib tunda end suure sammuna ja mõned inimesed on seda rohkem valmis tegema kui teised.
Esmalt on võimalik kokku leppida kohtumine pereterapeudiga, et arutada koostöövõimalusi ning anda kõigile võimalus oma muredest rääkida ja esitada küsimusi. Pereterapeut arutab hea meelega teiega edasisi võimalusi.
Psühhodiagnostika
Vaimse tervise uuringute läbiviimiseks kasutatakse erinevaid enesekohaseid küsimustikke, intervjuusid ja teste.
Uuringute käigus on võimalik hinnata inimese emotsionaalset seisundit, psüühika- ja käitumishäirete esinemist, isiksuse omadusi ja isiksusehäire olemasolu, vaimseid võimeid ning kognitiivseid funktsioone (mälu, tähelepanu jt).
Hindamise üldiseks eesmärgiks on inimese probleemide kohta otsustuste ja prognooside tegemine ning edasise ravi kavandamine.
Isiksuse uuring
Isiksusehäire on sügavalt juurdunud ja pikaajaliselt püsinud käitumisviis, mis on jäik ja kohanemist raskendav ning halvendab eluga toimetulekut. See põhjustab olulisi probleeme ja piiranguid suhetes, ühiskondlikus tegevuses, tööl ja koolis. Isiksusehäire saab alguse tavaliselt nooruki- või varases täiskasvanueas.
Isiksusehäire on sügavalt juurdunud ja pikaajaliselt püsinud käitumisviis, mis on jäik ja kohanemist raskendav ning halvendab eluga toimetulekut. See põhjustab olulisi probleeme ja piiranguid suhetes, ühiskondlikus tegevuses, tööl ja koolis. Isiksusehäire saab alguse tavaliselt nooruki- või varases täiskasvanueas.
Isiksuse uuringu eesmärgiks on isiksuseomaduste ja funktsioneerimise hindamine.
Kognitiivse funktsiooni uuring
Kognitiivsete funktsioonide hindamine aitab välja selgitada kliendi tugevad ja nõrgad küljed eri oskuste ning võimete kaupa. Uuringut teostatakse näiteks diferentsiaaldiagnostikaks, kliendi enda või tema lähedaste kaebuste tõttu, muutuste hindamiseks dünaamikas, õppimis- ja töövõime hindamiseks.
Kognitiivse seisundi täpsustamine aitab kindlaks teha inimese käesolev seisund ja seeläbi planeerida edasist ravisekkumist.
